Õppimise mitmekesistamiseks - mängida, mängida, mängida!

Tänane leid internetist tuletab meelde, et võiks rohkem mängida ja mänge teha. Näiteks populaarsete Trivia mälumängude  nagu näiteks "Eesti", " Maailm", "Euroopa" ainetel võiks teha mängu loodusvööndite kohta. Hea õpetus on leitav järgmisest blogipostitusest:
 https://www.teachstudentsavvy.com/2015/06/diy-classroom-board-game.html
Samasse valdkonda, mängida, mängida ja veelkord mängida kuulub ka järgmine idee. Muuda populaarne mäng "Arva ära, kes" õppemänguks. Asenda naljakad kodumasinad, koletised jm äraarvatav kraam, teemadega, mida on vaja omamdada näiteks Eesti metsade loomad vmt. Kõige lihtsam viis on keeleõppes seda teha nii, et mängis võõrkeeles. Harjutad küsimist ja vastamist. Igaks juhuks võid vaadata ka postitust: https://www.weareteachers.com/board-game-hacks/
Seda mängu võiks mängida ka interaktiivselt, peab vaid mõtlema, mis oleks parimad vahendid selle jaoks.

VOSK - vahendid ja ideed

Uurisime koos Raeliga, mida oleks hea kasutada VOSK tunnis. Tunnis, kus kasutame õpilaste olemasolevaid nutiseadmeid.

1. Väga mitmekesiseid võimalusi  annab kollaažide tegemine. Kollaažide tegemine sobib paljudesse ainetesse ja paljude teemadega. Enim olen seda varianti kasutanud uue osa õppimisel või kinnistava ülesandena. VOSK tunni puhul on  hea kasutada veebipõhiseid ja sisse logimist mittw nõudvaid keskkondi näiteks: Photovisi.  Keskkondi on mitmeid.

2. Teadmiste kontrollimiseks on hea kasutada Socrative keskkonda. Tööde loomine ja kontrollimine on suhteliselt lihtne. Keerulisem on tagasiside andmine kui ei taha suurt hulka pabereid välja printida. Kui oled nõus printima, siis saab igale lapsele põhjaliku tagasiside välja printida.

3.  Rühmatöö läbi katsetatud versioonid on mitmesugused ühistöö vahendid. Näiteks google ühistöö vahendid (nii tekstidokumendid kui ka esitlused) või padlet´i keskkond.

Lisaks võib otsida ideid mõnest artiklist näiteks: https://www.commonsense.org/education/top-picks/best-student-collaboration-tools

Linux

Miks kasutada Linuxit koolis või miks mitte kasutada?

Iseenesest kui oled juba pikemalt kasutanud arvutit ja ei karda seda, siis pole kuigi palju vahet, mis programmiga töötada. Kõik takistavad tegurid on peamiselt seotud tihendiga tooli ja rvutiekraani vahel. Seega kui keegi ütleks, et nüüd pean kasutama linuxit, siis miks ka mitte. Esialgu on kindlasti harjumatu aga ...

Kindlasti on positivine selle programmi juures, tema vabavaralisus, edasi arendatavus ja hind. Tema miinuseks on tema eksklusiivsus, mis tuleneb tema kasutajate vähesusest. Kuna Eesti õpetaja ei hiilga kuigivõrd arvutikasutamise oskustega (arvamus tugineb, minu isiklikule kogemusele) siis on tekitab mingi uue ja vähe levinud platvormi kasutamine kindlasti liiga paljudes tõrget ja arvutikasutamine väheneb. Eesti õpetaja julgeb harva minna klassi ette, kuita teab, et ta pole antud alal ekspert. Kuigi mis puutub arvutitesse siis alates II kooliastmest on igas klassis vähemalt üks õpilane, kes oskab midagi õpetaj arvutialase murega peale hakata.

Arvutimuuseum Tartu Ülikoolis

Arvutimuuseum Tartu ülikoolis vaevleb ruumipuuduses, kuid vaatamata askeetlikele tingimustele pakkus palju ära tundmisrõõmu. Kui muuseum kunagi uued ruumid saab ning igale eksponaadile on juurde kirjutatud, millega on tegemist ning mis ajast see on pärit, siis võiks seda välja panekut ilmsestada ka lõbusad lood ja fotod nende seadmete kasutajatest ja nende kogemustest. muuseumis oli huvitav kuulata just lugusid.

Foto: Arvutimuuseumi edev eksponaat. (K. Jaaksaar)

klikkerite kasutamine õppetöös

Klikkerid on elektrooniline tagasisidesüsteem. Puldid, millega õppetöö ajal saavad õppijad avaldada oma arvamust (hääletada), vastata õppetööga seotud küsimustele sh anonüümselt. Idee on päris hea aga esialgu  tundub tülikas hakata muretsema neid pulte kooli. Alustaks sellest, et leiaks alternatiivi, kus saaks kasutada koolis ja/või õpilastel olemasolevaid mobiilseid seadmeid.

Üks võimalus on kasutada näiteks LearningApps.org keskkonnas olevat hääletamise töövahendit.

Joonis 1. Ava vaade pärast küsitluse lingi avamist.

Alustuseks tuleb ennast registreerida LearningApps keskkonna kasutajaks. Seejärel vali võimalus "Loo Äpp". Sealt leiab valiku "Hääletamine". Kui küsimus või küsimused on valmis tuleb hääletuse linki jagada õpilastega. Minu näidishääletamine on siin: https://learningapps.org/display?v=pygqux6f519

Hääletamise tulemusi näeb kasutaja oma seadmest aga neid saab õpetaja ka oma seadmest seinale kuvada. Katsetasime töövahendit ka mobiiltelefonis. Link töötas, aga ekraani pidi keerama, sest rakendusel pole mobiilivaadet ja kogu info ei mahtunud ekraanile korraga ära.

H5P - esitlused ja mängud

Kirjutan ülevaate minu katsetusest interaktiivsete esitluste ja mängude keskkonnas H5P. Olen proovinud päris mitmeid erinevaid esitluste ja mängude ja testide keskkondi. Piiratud ajaressursside tingimuses on hästi oluline, et selle keskkonna kasutusele võtmiseks (esimesel korral tundma õppimiseks) tehtud aja kulud oleksid korrelatsioonis saadava kasuga. Interaktiivse esitluse koostamine selles keskkonnas oli väga tüütu ja ajamahukas võrreldes PP esitlusega. Sinna sai küll lisada mitmeid linke jm pahna, mis tundus, et on õpilaste iseiseisvatöö jaoks huvitav ja annab vana klassika PP ees eelise. Tegelik tulemus oli see, et terve tund, mis sellele esitlusele oli mõeldud tuli korstnasse kirjutada, sest lingid ei töötanud ja mängud ei töötanud ja lapsed ei näinud kõike nii nagu mina algselt nägin jmt. Igal juhul kulutatud aeg ja saadud "kasu" olid pöördvõrdelises seoses ja rohkem ma seda keskkonda kasutada ei soovi (vähemalt seda ühte võimalust). Minu katsetus: https://h5p.org/node/500187