Ma ei tea kas ma julgen selle välja öelda aga selles postituses tuleb juttu distsipliini hoidmisest klassiruumis. Keerulise kirjapildiga võõrsõnal võib olla halb maik juures. Kuigi ajas on sõna tähendus muutunud võib see tekitada siiski mõtteid kontrollist, mis saavutatakse distsiplineeritava alla surumisega või karistamisega. Mõistlik oleks vist rääkida klassiruumi juhtimisest ja haldamisest. Kõlab kõrvale paremini. Ükskõik kui halvamaiguline sõna distsipliin ka ei tunduks, siis on see üks oluline osa, et tagada klassiruumis töörahu ning võimalus õppida ja õpetada.
Kui vaatan tagasi oma karjääri algusaastatele, siis ei saa öelda, et oleksin olnud klassiruumi haldamises osav. Kolistasin läbi kõik võimalikud ämbrid. Küllalt oli tunde, kus õpilased nautisid endale võetud vabadust teha mida nad soovivad. Oma praeguses töös näen, et sarnased väljakutsed ootavad ka tänapäeval alustavat õpetajat olgu ta tööl koolis või huvihariduses. Uuringute kohaselt on probleemid klassi haldamisega üks enamlevinud raskusi alustaval õpetajal. TALIS 2018 hinnangul tunnevad ennast klassi haldamise suhtes hästi või väga hästi vähem kui pooled uuringus osalenud õpetajatest. (Microsoft Word - TALIS1_kujundatud.docx (hm.ee) lk 77)
Klassiruumi juhtimine kompleksne teema, mida on keeruline käsitleda lahus ülejäänud õppimise ja õpetamisega seotud teemast. Alustame sellest, et alati on kergem probleeme ennetada kui tegeleda sobimatule käitumisele reageerimisega ning tagajärgedega.
Ennetamine algab korralikust tunni ettevalmistusest:
- kas tunnis kasutatud materjal oli õppijatele jõukohane?
- kas tegevuste valik arvestas õppijate arenguga? (tegevuste pikkus, raskus jmt)
- kuidas suudame saavutada tähelepanu?
- kuidas loome võimalusi luua õppija jaoks tähenduslikke seoseid varasemate teadmistega?
- kas tegevuste vahetused on sujuvad, arusaadavad lastele?
- kas tund oli piisavalt mitmekesine aga mitte liigselt hoogne?
Sama tähtis distsipliini tagamisel on õpetaja eeskuju. Õpetaja on alati eeskujuks oma käitumise ja suhtumisega.
Oluline on tunda suhtlemispsühholoogia aluseid ning neid ka oma töös rakendada. Probleemide lahendamisel keskendume probleemile ning lahendusele mitte laste materdamisele, alandamisele ning koha kätte näitamisele. Kahjuks kohtab tänapäeval veel küllalt sageli õpetajaid, kes usuvad, et lapsi alandades neid piinlikku olukorda pannes suuname neid pingutama ja õppima. Taoline valik tekitab vaid hirmu ja trotsi ning viib kaugemale eesmärkidest.
Iga halvasti käituva lapse taga on probleem, mis suunab lapse valikuid. Üsna sageli võib olla sobimatu käitumise põhjuseks ümbritsevate täiskasvanute eeskuju või lihtsate oskuste puudumine, mis omakorda taandub täiskasvanute tegemata tööle. Õpetaja roll on leida käitumise põhjus.
Kuidas ennast klassiruumis kehtestada, et õpilased kuulaksid ning klassis valitseks koostöine õhkkond? Enesekehtestamine algab õpetaja suhtumisest õppijatest. Õppijatesse tuleb suhtuda austusega mitte üleolekuga või hirmuga. Enesekehtestamise üks osa on selgete ootuste sõnastamine. Klassikaline soovitus on alustada õppeaastat n ö distsipliiniplaani koostamisest.
Distsipliiniplaan:
- reeglid, mida järgida
- positiivne tunnustus
- tagajärjed
Positiivne tunnustus ja tagajärjed on välised motivaatorid, mis aitavad suunata õppija käitumist. Enesemääratlusteooria (Motivatsiooniga seotud teooriad – edujategu5 (ut.ee)) kohaselt on õppijad edukamad kui neid kannustab tegutsema sisemine motivatsioon. Sisemise motivatsiooni aitame suurendada kui soodustame õppija psühholoogiliste baasvajaduste rahuldamist. Nendeks on:
- autonoomia vajadus - tunne, et ülesande täitmine on õppija valik. Sellepärast soovitatakse distsipliiniplaani reeglid välja töötada õppijatega koos. Selliseid enda loodud reegleid on alati lihtsam järgida kui õpetaja pealesunnitud reegleid.
- kompetentsuse vajadus - tunne, et saan hakkama, et ülesanne on jõukohane. Selle reegli täitmiseks on oluline järgida, et reeglid arvestaksid laste vanust ja võimekust neid järgida. Reegel peab olema sõnastatud lihtsalt ja arusaadavalt.
- seotuse tunne ehk kokkukuuluvus tunne klassi ja õpetajatega. Ühine reeglite kehtestamine, kõigi arvamuste ära kuulamine toetab kuuluvustunde tekkimist.
Näitlejameisterlikkus
Näitlejameisterlikkus - kehakeele, hääle, rääkimisetempo jmt elementide kasutamine tähelepanu haaramisel ja hoidmisel on teema millest tudengitele kuigi palju ei räägita. Olin ise juba päris mitu aastat olnud õpetaja kui sattusin koolitusele, kus tutvustati esinejameisterlikkuse kasutamist klassi juhtimisel. Kuigi ma selleks ajaks olin omandanud klassi haldamise nõksud ning muret, et klassi tegevusi juhivad pigem õpilased enam ei olnud, siis julgen väita, et too koolitus on olnud läbi aegade üks parimaid, kus ma õpetajana olen osalenud. Praegune postitus on veninud juba pikaks, seega hetkel ei hakka lahti harutama, mida kõike hea esinemisoskus õpetajale anda võib. soovitan vaid kõigile alustavatele õpetajatele arendada endas näitlejameisterlikkust või osaleda avaliku esinemise treeningutel.
Mõtteid aitasid vormida:
Motivatsiooniga seotud teooriad. Motivatsiooniga seotud teooriad – edujategu5 (ut.ee)
Hunt, I "Algajate õpetajate arusaam distsipliinist ja distsipliiniprobleemidest õppeprotsessis" bakalaureusetöö, 2021 content (ut.ee)
Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena. OECD Rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringuTALIS 2018 tulemused 1.osa Microsoft Word - TALIS1_kujundatud.docx (hm.ee)
