Mis on m-õpe?
Sissejuhatuseks arutlen pisut, mis on m-õpe Piret Luige loengumaterjalide põhjal. M-õpet võib defineerida kui õppimiseviisi, mille korral õppija ei pea viibima kindlas asukohas ja kasutatakse mobiilse tehnoloogia võimalusi. M-õpe võib olla nii informaalne kui ka formaalne, õppija poolt juhitud kui ka õpetaja poolt juhitud. Kuna m-õpe ei eelda klassis viibimist ja nn frontaalset juhtimist, siis isegi õpetaja läbi viidud protsessi korral on antud õppimisprotsessis suur osakaal õppija enda aktiivsusel.
M-õppe idee on mobiilsuses seega selle õppe läbiviimiseks sobivad kõik seadmed, mis on piisavalt kerged, et neid kaasa võtta. Üldjuhul mingil hetkel oleks vaja ka interneti kasutamise võimalust, et tehtud töid edastada, kuid hea tahtmise korral saab ka ilma hakkama.
Kus ja kuidas kasutan m-õpet?
See on huvitav vaadata, et tegelikult kasutan m-õpet küllaltki palju (kui lähtuda definitsioonist, et m-õppe korral töötab õpilane individuaalselt kasutades mobiilseid seadmeid). Julgen väita, et 2/3 meie eelmise aasta 7.klassi loodusõpetuse õppest oli korraldatud mobiilselt. Õppijatele olid kõik ülesanded edastatud e-päeviku vahendusel ning ülesandeid sai enamasti sooritada sama vahendit kasutades - sooritades harjutusülesandeid internetis, pildistades, kirjutades kommentaare vmt. Õppijad võisid piiratud alal valida omale sobiva õppimiskoha (koht oli piiratud ühe koridoriga).
Peamised piirangud taolise õppe kasutamisel tulenesidki õppijate väga erinevast enesejuhtimise oskuse ja motiveerituse tasemest. Sellest tulenevalt oli koha valik õpetajatele lähima koridoriga piiratud, et me märkaksime ja saaksime toetada õpilasi, kelle enesejuhtimisoskused on nõrgad.
Hakkasin sobrama oma mälus ja vanades õppematerjalides, et tuvastada varaseimaid jälgi m-õppe kasutamisest. Päris täpset kuupäeva välja ei kaevanud, kuid oletan, et üks esimesi katsetusi võib jääda umbes kuue aasta tagusesse aega. See oli ilmselt kompostimisega seotud teema 6.klassis, kus tegime rühmatööd õues. Neil olid omad ülesanded õues, lisaks pidid nad otsima infot internetist ja lõpetuseks õue ja infootsimise ülesande peale kokku looma ühe blogipostituse.
Järgmine ülesanne meenub 7.klassi loodusõpetusest: vee olekud teema (härmatumine, aurustumine, kondenseerumine, sulamine, tahkumine). Tuli leida loodusest neid nähtusi, pildistada, luua fotokollaaz koos pildi allkirjadega.
Kõiksugu pildistamise, filmimise, kommentaaride kirjutamise jm mobiilsete ülesannete kasutamise sagedus suurenes hüppeliselt kui meie kool vahetas õpihaldusüsteemi ja hakkas kasutama Stuudiumit. Stuudiumis on mugav lisa, kuhu saab kõik õpilaste tööd koondada ning neile mugavalt ülesandeid lisada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar