Tingimuslause

Teiseks teemaks, mida programmeerimises harjutasin on tingimuslausete kirjutamine. Tingimuslause kirjutamisel on vaja teada erinevaid käsklusi ning nedne kirjutamise reegleid. mõningaid tähelepanekuid, mida pean endale meelde jätma:

• Tingimuslause algab käsklusega if ning lõppeb kooloniga. Viimase kippusin ära unustama.
• Käsklus else näitab, mida teha siis kui if lause ei kehti.
• Pikkade, korduvate tingimuste puhul kasutatakse käsklust elif, et programm näeks visuaalselt parem välja.
• Võrduste puhul kasutatakse kahte võrdusmärki == (ühega omistame muutujale väärtusi).
• Käsklused and ja or käituvad lauses nagu korrutamine-jagamine ja  liitmine-lahutamine. Kui soovid, et programm kontrolliks esmalt or käsklust pane sulud sellele ümber. Selle teada saamiseks pusisin ühe harjutuse kallal ebanormaalselt kaua. Ma ei saanud aru, miks minu tingimuslause tööle ei hakka. Programm pidi kontrollima, mis soost on klient sh arvestama, et sugu võib sisestada nii suure- kui väikse algustähega. Minu algne lause oli: elif sugu == "n" or sugu == "N"  and treeningutüüp == 2: Õige oli: elif (sugu == "n" or sugu == "N" ) and treeningutüüp == 2:
• Ümardamise käsklus round.  Näide: min_pulss = round(0.8*(206-(0.88*vanus))) NB! Ära kasuta ümardamiseks int käsku. Antud käsk kuvab sinu tulemuse täisarvuna, kuid ei arvesta ümardamise reegleid. 

Minu esimesed sammud progemaailmas

Ma olen eluaeg olnud õppija, kes peab asju läbi kirjutama. Tänapäevane kohandatud versioon on "tegema refreeringuid" õpitavast materjalist. Siin kohal tänan Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi programmeerimise õpetamise töörühma, kelle koostatud materjali ma mõnuga õppimiseks kasutan. Materjal on leitav siit. PageSee postitus on osa minu esimestest sammudest  Phyton programmeerimiskeele õppimisel. Postitus on vajalik pigem mulle õppimiseks, kui laiale lugejaskonnale. Seega kui sul on midagi tarka teha, siis on täitsa OK, kui praegusel kohal jääb postituse lugemine pooleli :)

Algoritm ehk kohustav eeskiri on mingi hulk eeskirju, mis kohustavad tegutsema teatud kindlal viisil. Algoritmil on alati kindel algus ja lõpp. Algoritm võib olla kirja pandud piltidena või tekstina, nummerdatud või näidatakse nooltega järjekorda. Võime enda ümbert päris palju erinevaid algoritme leida.

Laste elustamist õpetav algoritm. Nooled osutavad tegutsemisjärjekorrale. (http://www.lastehaigla.ee/?op=uudistearhiiv&year=2015&month=10)

Guido van Rossum lõi programmeerimiskeele Python, mis sai nime inglise sarja Monty Python järgi.  Mina hakkangi sellega katsetama ja teen seda programmi Thonny abil.

Andmetüübid: 

• Sõne ehk inglise keeles string tähistab teksti. Tekst eraldatakse jutumärkidega või ülakomadega.
• Sõne  - str
• Täisarv - int
• Ujukomaarvu tüüpi (komaa arv, kirjutatakse punktiga) - float
• Tõeväärtuse tüüp - boal.

Andmetüüpidest tuleb veel edaspidi juttu. Alustuseks aitab küll. Järgmiseks on vaja teada miskit muutujatest - nende kirja panekust. 

Esimene reegele  - tühikut ei kasutata. Kasutatakse alakriipsu või kirjutatakse kõik kokku.  Muutuja nimi on kirjutatud väikeste tähtedega (va sõnade algustähed alates teisest). Nimi ei tohi alata numbriga, aga alates teisest sümbolist võib numbreid olla küll.

Edasi on juba uusi mõsteid nii palju, et .... uuh. 

Kindlasti on vaja teada, kuidas kirjutada arvutustehteid, sest seal on pisut erinevust tavapäraste tehte märkidega. Sellest annab ülevaate järgmine pilt. 

Tabel. Tehete kirjutamine Phytonis (allikas: Programmeerimise õpik.

 https://progeopik.cs.ut.ee/02_lihtlaused.html# )

Esimene väljakutse tehteid sisaldavate programmijupikeste kirjutamisel on aru saada, millal ma pean arvutile ütlema, et tegemist on tekstiga (str) ja millal on vaja juurde kirjutada, et on arv (int). See on muidugi lihtne väljakutse võrreldes tingimuslause koostamisega. Alustan nendega pusimist.

Mida ma juba tean ja oskan?

See postitus kuulub informaatikaõpetaja õpingute õpimapi ülesannete hulka aines "infotehnoloogia koolis". Postituse eesmärgiks on anda ülevaade: 

1. Millist infotehnoloogiat olete varem kasutanud õppija ja/või õpetajana. Kuidas see on sujunud?
2. Kuidas hindan oma oskusi infotehnoloogia kasutamise osas? 
3. Millised on teie ootused (sh milliseid teadmisi sooviksite saada, milliseid oskusi soovite arendada) sellele kursusele?

1. Tundides kasutan aktiivselt chromebook´e, tahvelarvuteid ja mõnikord ka lauaarvuteid. Samuti ei pelga ma VOSK tundi, kus õpilased saavad oma seadet kasutada.  Olen proovinud (mitte õppetöös kasutanud) ka Vernier´i seadmeid, mikroskoobikaamerat ja LEGO WeDo, LEGO Mindstorm, Edissoni roboteid. 

2. Kui paigutada oma teadmised ja oskused infotehnoloogia kasutamisel koolisüsteemi (koolis enam levinud tehnoloogiale mõeldes) siis ilmselt olen lähedal edasijõudnute tasemele. 

3. Kõige enam vist ootaks erinevaid ideid ja mõtteid, mida koolis oleva tehnoloogiaga peale hakata. Seadmetel on olemas manuaalid, kust saab teada kuidas neid kasutada aga oluline on mida nendega tunnis teha. 

Postitust jääb lõpetama video, mis iseloomustab antud õppeaine avaloengut. Mis on infotehnoloogia?

Milline näeb kool välja näha 10 aasta pärast?

Kuidas toimub info esitamine (õpitava esitamine)?

Praegu näeme igapäevaselt, et õpilased ei ole harjunud iseseisvalt töötama. Näiteks sageli tuleb video üle rääkida, võib olla 10 aasta pärast osakavad. 

Igaüks saab töötada oma tempos, uus materjal esitatakse video või lugemismaterjalina. Eeldab iseseisva tööoskusi, omavaheline suhtlemine peab jääma

Kuidas õpitu kontrollimine toimub?

Õpitu kontrollimisel kasutatakse rohkem IT-vahendeid, et vähendada õpetaja töökoormust. Selleks peaksid levima lihtsalt  kasutatavad (ka eesti keelsed) keskkonnad. Internett olema kõikjal saadav ja töötama tõrgeteta. Kindlasti peaks jääma ka paberkandjal tööd. E-teadmiste kontrolli jäävad alles ka  õpetaja kontrollitavad ülesanded. 

Kuivõrd on kasutusel robotid? 

Robotid õpetaja asendajana kasutusel rohkem III kooliastmes ja gümnaasiumis. Robot on õpetaja abiline (kontrolltööde parandamine, ekooli täitmine, vanemate kirjadele vastamine jms) ja õpetajal jääb rohkem aega õpilastega suhtlemiseks

Milline roll on õpetajal koolis? 

Õpetaja on õppimiseks sobiliku keskkonna looja, innustaja. Inimliku suhtluse looja ja eeskuju. 

Mõtisklus arvutiõpetuse ajaloost

Kirjeldan huvitavamaid arenguid informaatikaõpetuse ajaloos tuginedes intervjuudele Anne Villemsi ja Mart Laanperega (vaata linke postituse lõpus). Päris huvitav oli meenutada, kuidas arvutiõpetus on muutunud.  

•           Tehnoloogia on teinud selle ajaga hoomamatu hüppe. Anne Villems alustas arvutite tundmaõppimist ajal, mil arvuti võttis enda alla terve võimla. Ilmselt on minu põlvkond üks viimasemaid, kes selle hüppe suurust suudab ette kujutada. Nii suuri arvuteid olen näinud küll piltidel aga olen koolis teismelisena moeetendusel laiaäärse kübarana kasutanud kunagisi arvutikettaid.
•           80.ndatel hakati nõukogude riigis mõtlema, selle peale, et arvuti peaks jõudma kooli. Esialgu oli koolides ükskuid arvuteid. Anne Villems õpetas arvutiklassis, mis teenindas tervet Tartut – gümnaasiumi kümnendaid klasse ja ülikooli tudengeid.  Tolle aegset süsteemi iseloomustab tegijate tohutu entusiasm ja leidlikkus. Tänapäeval on mõeldamatu, et teeme tundi 16 õpilasega ühe arvutiga.
•       Mart Laanpere esimesed kokkupuuted jäävad aega kui ta oli ülikooli esimesel kursusel ca 1982. Esimene arvuti  oli ilma klaviatuuri ja kuvarita ja sellega opereerimine nii keeruline.  Programmeerimine  toimus paberi peal. Paber anti operaatorile ja nädala pärast sai teada, mis välja tuli. Tänapäeval on arvutitd läinud väga väikseks ja lihtsaks ning lapsed saavad need enda kätte sageli kohe siis kui käed haarata jaksavad ja kael pead kannab.
•    Mardi esimene õpetamiskogemus pärineb Kolga Keskkoolist, kus  ühe arvutiga käivitas  ta arvutiringi. 1,5 a hiljem oli tal arvutiklass, kus oli kuue erineva operatsioonisüsteemiga seadmeid.  Ühtlasi sai Kolga Keskkoolist esimene Eesti kool, kus oli Mac arvuti ja imeline värviline ekraan. Õpetaja jaoks oli sellise arvutiklassi (seadmete rohke, erinevas vanuses ja seisukorras tehnikaga) haldamine väga keeruline. Appi tulid huvilised poisid. Tolleaegset arvutiasjandust koolides iseloomustab seadmete mitmekesisus, suur ise tegemine, ise õppimine. Seadmeid saadi uuemaid, vanemaid, sealt kus parasjagu sai. Kõike pidi ise oskama teha ka parandustöid. Praegustes koolides seisab sageli arvutiklassi nurgas kuhi suuremal või vähemal määral töötavaid seadmeid, mis kuuluvad ära viskamisele, sest nad on moraalselt vananenud. Remontimisega üldjuhul kooli IT-juhid ei tegele.
•           Alguses oli arvutiõpetuse sisuks programmeerimine ja arvutimängude tegemine. Hiljem informaatika tundides õpetas Mart ikkagi operatsioonisüsteemidega toimetulekut ja kasutajateliidest ja edasi e-kirjade kirjutamist. Programmeerimine taandus arvutiklubi osalejate pärusmaaks. See on huvitav areng, sest hetkel oleme jõudnud aega, kus tehakse pingutusi, et programeerimist viia rohkem massidesse. Paljudes koolides on programmeerimine ja robootika osa õppekavadest.

Minu kogemused informaatikajaloo kulgemisest:

Mina olin seitsmendas või kaheksandas klassis, kui meie kooli jõudsid esimesed kolm Juku arvutit. Selle käima saamiseks tuli ära õppida rida käsklusi ja kui õnne oli siis süsteem käivitus ning sai mängima hakata. Mängisime Pac-Man ´i mängu.         

  Pilt 1. Üheksakümnendate lemmikmäng Pac-Man (https://pixabay.com/images/id-4121590/)

Esimese päris oma arvuti sain ülikooli esimesel kursusel. Üsna samal ajal sai ka leping sõlmitud internetikasutamiseks. Tollel ajal oli sissehelistamisteenusega internet, see tähendas, et internetti minekuks võtsin alati kaasa päevalehe, et ooteaeg ei oleks igav. Internetti minek ja lehekülgede alla ja üleslaadimine võtsid kaua aega.

Minu jaoks on tagantjärgi huvitav meenutada aega kui esimene õpihaldussüteem e-kool Eesti kooli jõudis. Olin siis esimest aastat koolis ja kuna entusiasmi oli ja arvutit ei kartnud sai minust kooli e-kooli administrator. Inimene, kes pidi haldama (sisestama algandmeid – õppeained, õpetajad, õpilased) ja õpetajaid koolitama ja toetama. Sellest ajast on meeles kogemus, et arvutikasutamist ei saa seostada vanusega. Kõige eeskujulikum arvutikasutaja oli tolles koolis kooli kõige vanem õpetaja. Samas temast oluliselt noorem õpetaja ähvardas arvuti aknast alla visata. Ilmselt pole ta siiani oma veendumusi muutnud, sest endiselt kasutab ta info edastamiseks paberkandjal sedeleid.

Loomulikult mäletan ma ka auku rahakotis, mille esimese arvuti soetamine sinna jättis.

Videosid saab vaadata:

Mart Laanpere https://www.uttv.ee/naita?id=27443

Anne Villems  https://www.uttv.ee/naita?id=27442