Algoritm ehk kohustav eeskiri on mingi hulk eeskirju, mis kohustavad tegutsema teatud kindlal viisil. Algoritmil on alati kindel algus ja lõpp. Algoritm võib olla kirja pandud piltidena või tekstina, nummerdatud või näidatakse nooltega järjekorda. Võime enda ümbert päris palju erinevaid algoritme leida.
Laste elustamist õpetav algoritm. Nooled osutavad tegutsemisjärjekorrale. (http://www.lastehaigla.ee/?op=uudistearhiiv&year=2015&month=10)
Guido van Rossum lõi programmeerimiskeele Python, mis sai nime inglise sarja Monty Python järgi. Mina hakkangi sellega katsetama ja teen seda programmi Thonny abil.
Andmetüübid:
- Sõne ehk inglise keeles string tähistab teksti. Tekst eraldatakse jutumärkidega või ülakomadega.
- Sõne - str
- Täisarv - int
- Ujukomaarvu tüüpi (komaa arv, kirjutatakse punktiga) - float
- Tõeväärtuse tüüp - boal.
Andmetüüpidest tuleb veel edaspidi juttu. Alustuseks aitab küll. Järgmiseks on vaja teada miskit muutujatest - nende kirja panekust.
Esimene reegele - tühikut ei kasutata. Kasutatakse alakriipsu või kirjutatakse kõik kokku. Muutuja nimi on kirjutatud väikeste tähtedega (va sõnade algustähed alates teisest). Nimi ei tohi alata numbriga, aga alates teisest sümbolist võib numbreid olla küll.
Edasi on juba uusi mõsteid nii palju, et .... uuh.
Kindlasti on vaja teada, kuidas kirjutada arvutustehteid, sest seal on pisut erinevust tavapäraste tehte märkidega. Sellest annab ülevaate järgmine pilt.
Kindlasti on vaja teada, kuidas kirjutada arvutustehteid, sest seal on pisut erinevust tavapäraste tehte märkidega. Sellest annab ülevaate järgmine pilt.
Tabel. Tehete kirjutamine Phytonis (allikas: Programmeerimise õpik.
https://progeopik.cs.ut.ee/02_lihtlaused.html# )
Esimene väljakutse tehteid sisaldavate programmijupikeste kirjutamisel on aru saada, millal ma pean arvutile ütlema, et tegemist on tekstiga (str) ja millal on vaja juurde kirjutada, et on arv (int). See on muidugi lihtne väljakutse võrreldes tingimuslause koostamisega. Alustan nendega pusimist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar