Mõtisklus arvutiõpetuse ajaloost

Kirjeldan huvitavamaid arenguid informaatikaõpetuse ajaloos tuginedes intervjuudele Anne Villemsi ja Mart Laanperega (vaata linke postituse lõpus). Päris huvitav oli meenutada, kuidas arvutiõpetus on muutunud.  

•           Tehnoloogia on teinud selle ajaga hoomamatu hüppe. Anne Villems alustas arvutite tundmaõppimist ajal, mil arvuti võttis enda alla terve võimla. Ilmselt on minu põlvkond üks viimasemaid, kes selle hüppe suurust suudab ette kujutada. Nii suuri arvuteid olen näinud küll piltidel aga olen koolis teismelisena moeetendusel laiaäärse kübarana kasutanud kunagisi arvutikettaid.
•           80.ndatel hakati nõukogude riigis mõtlema, selle peale, et arvuti peaks jõudma kooli. Esialgu oli koolides ükskuid arvuteid. Anne Villems õpetas arvutiklassis, mis teenindas tervet Tartut – gümnaasiumi kümnendaid klasse ja ülikooli tudengeid.  Tolle aegset süsteemi iseloomustab tegijate tohutu entusiasm ja leidlikkus. Tänapäeval on mõeldamatu, et teeme tundi 16 õpilasega ühe arvutiga.
•       Mart Laanpere esimesed kokkupuuted jäävad aega kui ta oli ülikooli esimesel kursusel ca 1982. Esimene arvuti  oli ilma klaviatuuri ja kuvarita ja sellega opereerimine nii keeruline.  Programmeerimine  toimus paberi peal. Paber anti operaatorile ja nädala pärast sai teada, mis välja tuli. Tänapäeval on arvutitd läinud väga väikseks ja lihtsaks ning lapsed saavad need enda kätte sageli kohe siis kui käed haarata jaksavad ja kael pead kannab.
•    Mardi esimene õpetamiskogemus pärineb Kolga Keskkoolist, kus  ühe arvutiga käivitas  ta arvutiringi. 1,5 a hiljem oli tal arvutiklass, kus oli kuue erineva operatsioonisüsteemiga seadmeid.  Ühtlasi sai Kolga Keskkoolist esimene Eesti kool, kus oli Mac arvuti ja imeline värviline ekraan. Õpetaja jaoks oli sellise arvutiklassi (seadmete rohke, erinevas vanuses ja seisukorras tehnikaga) haldamine väga keeruline. Appi tulid huvilised poisid. Tolleaegset arvutiasjandust koolides iseloomustab seadmete mitmekesisus, suur ise tegemine, ise õppimine. Seadmeid saadi uuemaid, vanemaid, sealt kus parasjagu sai. Kõike pidi ise oskama teha ka parandustöid. Praegustes koolides seisab sageli arvutiklassi nurgas kuhi suuremal või vähemal määral töötavaid seadmeid, mis kuuluvad ära viskamisele, sest nad on moraalselt vananenud. Remontimisega üldjuhul kooli IT-juhid ei tegele.
•           Alguses oli arvutiõpetuse sisuks programmeerimine ja arvutimängude tegemine. Hiljem informaatika tundides õpetas Mart ikkagi operatsioonisüsteemidega toimetulekut ja kasutajateliidest ja edasi e-kirjade kirjutamist. Programmeerimine taandus arvutiklubi osalejate pärusmaaks. See on huvitav areng, sest hetkel oleme jõudnud aega, kus tehakse pingutusi, et programeerimist viia rohkem massidesse. Paljudes koolides on programmeerimine ja robootika osa õppekavadest.

Minu kogemused informaatikajaloo kulgemisest:

Mina olin seitsmendas või kaheksandas klassis, kui meie kooli jõudsid esimesed kolm Juku arvutit. Selle käima saamiseks tuli ära õppida rida käsklusi ja kui õnne oli siis süsteem käivitus ning sai mängima hakata. Mängisime Pac-Man ´i mängu.         

  Pilt 1. Üheksakümnendate lemmikmäng Pac-Man (https://pixabay.com/images/id-4121590/)

Esimese päris oma arvuti sain ülikooli esimesel kursusel. Üsna samal ajal sai ka leping sõlmitud internetikasutamiseks. Tollel ajal oli sissehelistamisteenusega internet, see tähendas, et internetti minekuks võtsin alati kaasa päevalehe, et ooteaeg ei oleks igav. Internetti minek ja lehekülgede alla ja üleslaadimine võtsid kaua aega.

Minu jaoks on tagantjärgi huvitav meenutada aega kui esimene õpihaldussüteem e-kool Eesti kooli jõudis. Olin siis esimest aastat koolis ja kuna entusiasmi oli ja arvutit ei kartnud sai minust kooli e-kooli administrator. Inimene, kes pidi haldama (sisestama algandmeid – õppeained, õpetajad, õpilased) ja õpetajaid koolitama ja toetama. Sellest ajast on meeles kogemus, et arvutikasutamist ei saa seostada vanusega. Kõige eeskujulikum arvutikasutaja oli tolles koolis kooli kõige vanem õpetaja. Samas temast oluliselt noorem õpetaja ähvardas arvuti aknast alla visata. Ilmselt pole ta siiani oma veendumusi muutnud, sest endiselt kasutab ta info edastamiseks paberkandjal sedeleid.

Loomulikult mäletan ma ka auku rahakotis, mille esimese arvuti soetamine sinna jättis.

Videosid saab vaadata:

Mart Laanpere https://www.uttv.ee/naita?id=27443

Anne Villems  https://www.uttv.ee/naita?id=27442